koffice-l10n-et 2.3.2-0ubuntu1 / usr / share / doc / kde / HTML / et / kivio / working.docbook

<chapter id="working">
<chapterinfo>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Ben</firstname
> <surname
>Lamb</surname
> <affiliation
> <address
> <email
>kde@zurgy.org</email>
</address>
</affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>
</chapterinfo>

<title
>Töö &kivio;ga</title>

<sect1 id="opening">
<title
>Dokumendi avamine</title>
<para
>Varem salvestatud dokumendi avab menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Ava...</guimenuitem
></menuchoice
>, mille peale ilmub tavaline &kde; failidialoog.</para>
<para
>Hiljuti kasutatud dokumendid on kirjas menüüs <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guisubmenu
>Ava viimati kasutatud</guisubmenu
></menuchoice
>.</para>
</sect1>

<sect1 id="saving">
<title
>Dokumendi salvestamine</title>
<para
>Parajasti avatud dokumendi salvestab menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Salvesta</guimenuitem
></menuchoice
> või <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Salvesta kui...</guimenuitem
></menuchoice
>, kui soovid salvestada faili teise nimega.</para>
<note
><para
>Dokumenti saab salvestada ka sellisel kujul, et see on avatav &kivio; mõne varasema versiooniga. Selleks vali salvestamisdialoogi liitkastist <guilabel
>Filter</guilabel
> vajalik versioon.</para
></note>
</sect1>

<sect1 id="printing">
<title
>Trükkimine</title>
<para
>Dokumenti saab trükkida menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Trüki...</guimenuitem
></menuchoice
>, mis avab tavapärase &kde; trükkimisdialoogi. Trükitava dokumendi eelvaatlus on võimalik menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Trükkimise eelvaatlus...</guimenuitem
></menuchoice
></para>
</sect1>

<sect1 id="import-export">
<title
>Dokumentide import ja eksport</title>
<para
>Menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Impordi...</guimenuitem
> laadib &kivio; või &XML;-documendi uues &kivio; aknas.</para>
<para
>Menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Ekspordi...</guimenuitem
> toimib samamoodi nagu käsk <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Salvesta kui...</guimenuitem
></menuchoice
> Mõlemal juhul saad dokumendi salvestada teise nimega või teises vormingus.</para>
</sect1>

<sect1 id="multiple-pages">
<title
>Mitmeleheküljelised dokumendid</title>
<para
>&kivio; dokumendil võib olla ka mitu lehekülge skeeme.</para>

<sect2>
<title
>Lehekülgede lisamine</title>
<para
><action
>Lisalehekülgede sisestamiseks</action
> dokumenti kasuta menüükäsku <menuchoice
><guimenu
>Lehekülg</guimenu
><guimenuitem
>Lisa lehekülg</guimenuitem
></menuchoice
> või klõpsa &HPNga; leheküljekaardil ja vali kontekstimenüüst <guimenuitem
>Lisa lehekülg</guimenuitem
>. Valija dokumendi allservas näitab kaarte dokumendi kõigi lehekülgede kohta, mis ei ole peidetud.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Lehekülgede eemaldamine</title>
<para
>Mittevajalikke lehekülgi saab eemaldada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Lehekülg</guimenu
><guimenuitem
>Eemalda lehekülg</guimenuitem
></menuchoice
> või &HPNga; leheküljekaardil klõpsates ja kontekstimenüüst <guimenuitem
>Eemalda lehekülg</guimenuitem
> valides.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Lehekülgede ümbernimetamine</title>
<para
>Iga lehekülje nime saab muuta, kui teha lehekülgede valijas vastava lehekülje nimel topeltklõps või klõpsata &HPNga; leheküljekaardil ja valida kontekstimenüüst <guimenuitem
>Nimeta lehekülg ümber...</guimenuitem
> Selle peale ilmub dialoog, kus saabki anda uue nime.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Töö lehekülgedega</title>
<para
>Lehekülgede järjekorda saab muuta valijaribal kaarte lohistades.</para>
<note
><para
>Lehekülgede valijal olevad noolenupud võimaldavad kerida läbi lehekülgede kaartide, mitte aga läbi lehekülgede enda.</para
></note>
<para
>Kui dokumendis on palju lehekülgi ja sa ei soovi neid kõiki korraga lehekülgede valijas näha, saab neid peita menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Lehekülg</guimenu
><guimenuitem
>Peida leht</guimenuitem
></menuchoice
>. See eemaldab parajasti valitud lehekülje valijaribalt.</para>
<para
>Peidetud lehekülje näitamiseks vali <menuchoice
><guimenu
>Lehekülg</guimenu
><guimenuitem
>Näita lehte...</guimenuitem
></menuchoice
> ja seejärel nimekirjakastist lehekülg, mida soovid näha.</para>
</sect2>

</sect1>

<sect1 id="page-export">
<title
>Lehekülje eksport</title>
<para
>Üksiklehekülgi võib eksportida bittrasterfailidena. Parajasti aktiivse lehekülge eksportimiseks vali <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
><guimenuitem
>Ekspordi...</guimenuitem
></menuchoice
> või <menuchoice
><guimenu
>Fail</guimenu
> <guimenuitem
>Salvesta kui...</guimenuitem
></menuchoice
> Ilmub tavapärane &kde; failidialoog. Ekspordivormingu määrab failile antav nimi, mis peab lõppema ühega alljärgnevas nimekirjas olevatest laienditest.</para>
<para
>Toetatud on järgmised vormingud:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>PNG-pilt (.png)</para
></listitem>
<listitem
><para
>JPEG-pilt (.jpg)</para
></listitem>
<listitem
><para
>BMP pilt (.bmp)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Kapseldatud PostScript-pilt (.eps)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Portable Bitmap (.pbm)</para
></listitem>
<listitem
><para
>PCX-pilt (.pcx)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Portable Pixmap-pilt (.ppm)</para
></listitem>
<listitem
><para
>SGI-pilt (RGB) (.rgb)</para
></listitem>
<listitem
><para
>X PixMap-pilt (.xpm)</para
></listitem>
<listitem
><para
>JPEG 2000 pilt (.jp2)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Krita dokument (.kra)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Adobe Illustratori dokument (.ai)</para
></listitem>
<listitem
><para
>TIFF-pilt (.tiff)</para
></listitem>
<listitem
><para
>ILM EXR-pilt (.exr)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Karbon14 dokument (.karbon)</para
></listitem>
<listitem
><para
>GIMP-i natiivne pildivorming (.xcf)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Scalable Vector Graphics (.svg)</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Windows; MetaFile (.wmf)</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Eksportimisele tuleb anda kinnitus, sest selle toiminguga võib kaasneda vormingukadu. Klõpsa nupule <guibutton
>Salvesta</guibutton
> ning nähtavale ilmub dialoog <guilabel
>Eksport pildina</guilabel
>. Selles dialoogis saab määrata mõningaid eksportimise valikuid: <guilabel
>lehekülgede</guilabel
> vahemik, <guilabel
>eksporditav ala</guilabel
>, <guilabel
>bittrastri DPI</guilabel
> ja lehekülje <guilabel
>veeris (pikslites)</guilabel
>.</para>
</sect1>

<sect1 id="grid">
<title
>Alusvõrk</title
>	
<para
>Trafarettide paremaks asetamiseks näitab &kivio; dokumendi kohal korrapäraste vahedega võrgustikku. Selle näitamist saab lülitada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Näita alusvõrku</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>
<para
>Objektide servad haaratakse alusvõrgu lähima punkti külge sõltumata sellest, kas alusvõrk on näha või mitte. Selle muutmiseks kasuta menüükäsku <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Haara alusvõrgule</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>
<para
>Alusvõrgu muutmiseks vali <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>&kivio; seadistamine...</guimenuitem
></menuchoice
> ja klõpsa ikoonil <guiicon
>Alusvõrk</guiicon
>.</para>
<para
>Dialoogis saab määrata alusvõrgu joonte värvi, nende horisontaalse ja vertikaalse vahemaa ning haaramise kauguse.</para>
<para
>Vihje: alusvõrk ei pruugi olla ruudukujuline, selleks tuleb määrata erinev horisontaalne ja vertikaalne vahemaa.</para>
</sect1>

<sect1 id="text-tool">
<title
>Vabalt asetsev tekst</title>
<para
>Tekstivahendit saab kasutada ka sellise teksti lisamiseks dokumenti, mis ei ole seotud ühegi objektiga. See on kasulik näiteks üldinfo andmiseks kujutatu kohta.</para>
<para
>Vabalt asetseva teksti lisamiseks kontrolli, et ükski objekt ei oleks valitud - kõige paremini saab seda teha menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Redigeerimine</guimenu
><guimenuitem
>Tühista valik</guimenuitem
></menuchoice
>. Seejärel aktiveeri tekstivahend menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Tööriistad</guimenu
><guimenuitem
>Tekstitööriist</guimenuitem
></menuchoice
>. Tekstitööriista aktiveerimisest annab märku ka hiirekursori muutunud kuju.</para>
<para
>Joonista kast, mis peab teksti sisaldama. Ilmub dialoog, kuhu saabki teksti sisestada, klõps nupul <guibutton
>OK</guibutton
> asetab selle dokumenti. Teksti saab vormindada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vormindus</guimenu
><guimenuitem
>Tekst...</guimenuitem
></menuchoice
> või tööriistaribade abil.</para>
</sect1>

<sect1 id="page-layout">
<title
>Lehekülje välimus</title>
<para
>Lehekülje suurust, veeriseid ja asendit (rõhtne või püstine) saab muuta dialoogis <guilabel
>Lehekülje suurus ja veerised</guilabel
>. Selle saab avada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vormindus</guimenu
><guimenuitem
>Lehe paigutus...</guimenuitem
></menuchoice
></para>
</sect1>

<sect1 id="guides">
<title
>Juhtjoonte kasutamine</title>
<para
>Juhtjooni saab kasutada trafarettide täpsemaks asetamiseks. Need on visuaalseks juhiseks elementide joondamisel, lisaks sellele võib aga &kivio; trafaretid ka juhtjoonte külge kinnitada. See tähenda, et kui trafareti külg satub teatud kaugusele juhtjoonest, haaratakse trafarett kohe juhtjoone külge.</para>

<sect2>
<title
>Juhtjoonte lisamine</title>
<para
>Juhtjoone lisamiseks vii hiirekursor rõht- või püstjoonlauale sõltuvalt sellest, mispidi peaks juhtjoon kulgema. Hoia &HVN; all, liiguta hiir üle dokumendi ja vabasta hiirenupp positsioonis, kus soovid näha juhtjoone lõppu. Hiire liigutamisel näed ka, kuidas juhtjoon kulgeb. Teine võimalus on valida menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Lisa juhtjoon...</guimenuitem
></menuchoice
> ning valida ilmuvas dialoogis juhtjoone <guilabel
>suund</guilabel
> ja <guilabel
>asukoht</guilabel
>.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Juhtjoonte asendi muutmine</title>
<para
>Kui juhtjoon on paika pandud, saab selle asendit muuta, kui viia hiir juhtjoone kohale, hoida &HVN; all ja liigutada hiirt. Vabasta hiirenupp, kui juhtjoon on jõudnud soovitud uude asukohta.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Nähtavus ja haaramine</title>
<para
>Juhtjoonte peitmiseks või näitamiseks kasuta menüükäsku <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Juhtjooned</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>
<para
>Vaikimisi haaratakse trafareti külg lähima juhtjoone külge, seda võimalust saab sisse ja välja lülitada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Haara alusvõrgule</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>
</sect2>

</sect1>

<sect1 id="layers">
<title
>Kihid</title>
<para
>&kivio; võimaldab keerukamaid skeeme jagada mitmeks kihiks. Kihtide nähtavust saab sisse ja välja lülitada. See on kasulik näiteks siis, kui tegemist on mingi põhiskeemiga (näiteks korruse plaan), millest tuleb erinevate vajaduste jaoks luua mitu versiooni. Iga vajaduse jaoks saab skeemile lisada vastava kihi. Dokumendi igal leheküljel on oma kihtide komplekt.</para>

<sect2>
<title
>Kihtide palett</title>
<para
>Parajasti aktiivse lehekülje kihtide kohandamiseks vali menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guisubmenu
>Paletid</guisubmenu
><guimenuitem
>Kihid</guimenuitem
></menuchoice
>. See palett võimaldab kihte luua, kustutada ja ümber nimetada. Seda saab kasutada ka kihtide nähtavuse ja nende järjekorra muutmiseks ning parajasti aktiivse kihi valimiseks.</para>
<para
>&kivio; mõistab parajasti aktiivse kihi all seda, mida mõjutab mis tahes redigeerimistoiming. Vaikimisi saab ühel leheküljel olla ainult üks aktiivne kiht korraga.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Kihtide lisamine</title>
<para
><guilabel
>Kihtide</guilabel
> paleti abil saab lisada uue kihi, kui klõpsata vasakult esimesel nupul <guibutton
>Uus kiht</guibutton
>. Kihte saab kustutada teise nupu <guibutton
>Eemalda kiht</guibutton
> abil. &kivio; nummerdab kihte loomise järjekorras, nende ümbernimetamiseks tuleb vajalik kiht valida ja klõpsata nupul <guibutton
>Nimeta kiht ümber</guibutton
>.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Kihi seadistused</title>
<para
>Kihte näidatakse selles järjekorras, milles nad nimekirjas seisavad. Kihi sisu seisab tema all olevate objektide peal, mistõttu pealmise kihi objektid võivad enda all varjata alumiste kihtide objekte. Järjekorda nimekirjas saab muuta, kui valida kiht ja pruukida nuppe <guibutton
>Liiguta kiht üles</guibutton
> ja <guibutton
>Liiguta kiht alla</guibutton
>.</para>
<para
>Iga kihi nimetuse kõrval seisab neli väikest ikooni, vasakult alates:</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
>Nähtavus (väike silm)</term>
<listitem
><para
>Sellele klõpsates saab muuta kihi nähtavust. </para
></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Trükitavus (väike printer)</term>
<listitem
><para
>Sellega saab määrata, kas kiht trükitakse koos ülejäänud dokumendiga või mitte. Mittetrükitavat kihti võib näiteks kasutada endale mõeldud märkuste jaoks või lõikemapina, kus hoida pilte, mida sa ei ole veel valmis kasutama.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Redigeeritavus (väike pliiats)</term>
<listitem
><para
>Sellega saab määrata, kas kihti on võimalik muuta või mitte. Mõned kihid võib määrata mitteredigeeritavaks, et neid kogemata muude kihtide kallal töötades mitte rikkuda.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Ühendatavus (väike konnektor)</term>
<listitem
><para
>Sellega saab lubada või keelata elementide ühendamise, mis asuvad teistel kihtidel.</para
></listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

</sect2>
</sect1>

<sect1 id="arranging">
<title
>Trafarettide korrastamine</title>

<sect2>
<title
>Joondusvahend</title>
<para
><guilabel
>Joondus</guilabel
>vahend korrastab trafarettide rühma nii, et nad oleks joondatud kas ühe külje või nähtamatu keskjoone järgi. Selle kasutamiseks vali mitu trafaretti ja seejärel menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Vormindus</guimenu
><guimenuitem
>Joonda ja jaota...</guimenuitem
></menuchoice
> Kui trafaretid asetsevad rõhtreas, saab valida nende joondamise üla- või alaserva või keskjoone järgi. Püstreas asetsevaid trafarette saab joondada vasak- või parempoolse serva või keskjoone järgi.</para>
</sect2>

<sect2>
<title
>Jaotusvahend</title>
<para
><guilabel
>Jaotus</guilabel
>vahend korrastab trafarettide rühma nii, et trafarettide vahele jääks võrdselt ruumi.</para>
<para
>Kõigepealt vali trafaretid, mida soovid korrastada, seejärel <menuchoice
><guimenu
>Vormindus</guimenu
><guimenuitem
>Joonda ja jaota...</guimenuitem
></menuchoice
> ning ilmuvalt kaartidega aknast kaart <guilabel
>Jaotus</guilabel
>.</para>
<para
>Elemente saab korrastada nii, et nende külgede vahel oleks alati ühesugune vahemaa (näiteks iga trafareti vasak serv asuks alati võrdsel kaugusel teise trafareti vasakust servast). Teine võimalus on määrata võrdseks elementide vahemaa. Viimase võimaluse kasutamiseks vali <guilabel
>Vahed</guilabel
>.</para>
<para
>Samuti saab määrata, kas kindlaid vahemaid tuleks kasutada kogu leheküljel või ainult valiku korral. Viimase võimaluse puhul ei võta trafaretid enda alla rohkem ruumi, kui nad võtsid varem.</para>
<note
><para
>Kogu leheküljele laieneva võimaluse korral arvestatakse lehekülje veeristega.</para
></note>
</sect2>
</sect1>

</chapter>